ainevahetuslik funktsioon. sünaps närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile retseptor - ärritust vastuvõttev organ dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv
Alzheimeri sümptomeid. Antud haiguse puhul on kirjeldatud mitmeid histoloogilisi muutusi ja püstitatud mitmeid hüpoteese haiguse tekke kohta, kuid püsima on jäänud ainult kolm peamist hüpoteesi. Vanima hüpoteesi kohaselt algatab haiguse progresseerumise kolinergilise signaali ülekandmise defitsiidi tõttu. Seda hüpoteesi nimetatakse kolinergiliseks hüpoteesiks. Kahe teise hüpoteesi kohaselt on süüdi valesti voltitud valgud, mis algatavad kaskaadi, mis viib haiguse tekeni. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on beeta amüloid või tau valguga, nimetatakse neid hüpoteese vastavalt tauhüpoteesiks või amüloidhüpoteesiks. Kolinergiline hüpotees Eesaju kolinergiline süsteem omab olulist rolli mitmetes ajus aset leidvates protsessides eriti teadvustatud taju, tähelepanu ja mälu funktsioneerimises. Alates Alzheimeri tõve diagnoosimise algusaastatest on täheldatud, et kõrge vanuse ja ka Alzheimeri tõve korral on
annaabi.ee 
