· Pingete maandamise oskus, kas läbi huumori, normide täpsustamise vm. vormis. · Tundlikkus ja arusaamine konfliktis toimuvast. · Asjatundlikkus põhiküsimuses. Peab teatud teema kohta olema pädev. Heaks lepitajaks õpitakse aastaid ja läbi kogemuse. Hea lepitaja ei saa kunagi valmis, vaid areneb ja õpib pidevalt. Konflikt pole meeldiv kogemus, kuid hästi lahendatud konfliktile tagasivaadates, saavad osapooled endast ja teistst paremini aru ning jõuavad uue enda ja teineteiseleidmiseni. 32 KOKKUVÕTE Konflikt võib vallanduda väga tühisest asjast. Nagu öeldakse, et üks asi viib teiseni ja nii võibki märkamatult tekkida asjaolu mis soosib konfliktide tekkimist ja vohamist. Kuid nagu varemgi öeldud, käib halb ja hea ikka käsikäes ning ilma konfliktideta ei
- V6 – liikumistaju keskkonna suhtes - Kui mingi konkreetne piirkond kahjustub, siis on aru saada milline piirkond see on Nägemisfunktsioonid koosneb mitmetest üsna spetsiifilistest töötlusvormidest mida saab üldiselt jagada viide kategooriasse - Vision for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks - Visual recognition – objektide ära tundmine ja mõistmine - Visual space – visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest ku ka teistst lähtuvalt) - Visual attention – tähelepanu mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Ventraalse ja dorsaalse visuaalse töötluse teed - Dorsaalne tee – suundub kiirusagaratesse, seotud liigutuse nägemisega (v5 ja v3) - Ventraalne tee – objektide äratundmine, kõhtmine tee Nägemishäired - Kahjustuse järgi saab teada milline piirkond peaks tkahjustatud olema - Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde