kunagi ta ei süveneud jutuajamistesse ning tegudesse, seda eriti tema kergemeelsuse tõttu. Ta oli mugav ning laisk. Ta oli õnnesärgis sündinud. Tal vedas koguaeg. Ta valetas pidevalt ning mõtles ka igasuguseid lugusid välja. Kui ta oli mõnes ohtlikus olukorras, hakkas ta koheselt andma lubadusi, mida ta hiljem väga lapsikuteks pidas ja nende üle naeris, tal oli väga hea kujutlusvõime. Ta ei mõistnud kunagi, et oma tegudega võis ta kellegile väga palju valu tekitada. Ta oli teistesuhtes suhteliselt ükskkõikne ja mõtles rohkem endapeale, teistega ta oluliselt ei arvetanud. Ta ei kahetsunud peaaegu kunagi oma tehtut, vaid nagu Isa Goriot'gi üritas ta lepitust leida ema surivoodil. Teda võib ka võrrelda Nipernaadiga.
4. Otsuste langetamisel on vaja kuulata arukate inimeste arvamusi ja neid põhjalikult kaaluda enne otsuse langetamist. Inimene peab elama kooskõlas oma põhimõtetega nind need ei muutu olenevalt olukorrast. Linna elama jäädes tegi ta sõnatu kokkuleppe seal kehtivate seadusteda, ning ta peab neid jälgima. 5. Õiglaselt toimimine on Sokratese arvates oma põhimõtete jälgimine ning ka teistesuhtes hästi toimimine, ehk neile tahtlikult halva mitte tekitamine. 6. Isekas toimimine võib hävitada nii seaduse kui ka linna enda, seetõttu peab Sokratese arvates iga kodanik kas leppima nende seadustega või püüda neid ümberveenda. 7. Sokratese arvates on iga linnlane, kes on linna elama jäänud oma teoga kinnitanud nõustumise tolles linnas kehtivate reeglitega, ning kui need talle ei meeldi siis on tal