aktiivne tarbija üritab jõuga kätte saada asju, omakasupüüdlikkus; säilitajad hoiavad olemasolevast kinni; kaupmees elu on kui kapital, mida tuleb investeerida; loojainimene tunnetab mina olemises, mitte omamises ja saavutab selle läbi loomingu, protsess on tähtis; armastaja põhieesmärk inimühenduse poole püüdlemine; massohist tunneb ennast teistest sõltuvana ja proovib samastumisega seda vähendada, enda vajadusi põlgab; sadist teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et inimesel on loomult altruistlikud vajadused kõigil organismidel vajadus ennast tõestada. Koolkonna rajajaks peetakse Rogersit
Ta tunneb sõltuvust kõigest (teistest inimestest, loodusest jne). Selleks, et seda alaväärsust või sõltuvustunnet vähendada üritab ta ennast samastada kõige ümbritsevaga. Masohism seisnebki selles, et tema enda vajadused jäävad tagaplaanile, sest ta püüab olla kõigi jaoks sobiv, hea, ühtne. Enamasti teeb ta seda teadvustamata. Ühiskonna suhtes on nad lojaalsed, ei soovi konflikti või nii käituda nagu enamus ei teeks. 8) Sadist Sadist on teistepiitsutaja. See on inimene, kes tunneb mõnu, lõbu teiste alandamisest, neile haiget tegemisest (nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil). Sadistlikud tendentsid avalduvad tihtipeale siis, kui selleks avaneb võimalus. Näiteks: Saksamaa ajaloos ideoloogia juudi rahvuse suhtes. / Sõjakonflikt, kus igasugune vaenlase hävitamine on kangelastegu. / Rebaste ristimise ajal. Sadist võib istuda inimeses sees nii, et inimene ise ei ole sellest teadlik.