selgelt eri värvi. Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt
mistõttu on teda kasutatud köha, kurguhaiguste ja tuberkuloosi ravimiseks. Islandi sambliku toimeainetel on ka omadus katta limaskesti, seepärast on teda kasutatud seedehäirete korral. Islandi käokõrv on Eestis tavaline liik. POROSAMBLIKUD koosnevad esitallusest (pinnasel asuvatest soomustest) ja teistallusest (maapinnalt tõusvad naasklid, karikad, sarvetaolised või põõsasjad samblikukehad). Teistallus on tavaliselt 1,5-4 cm pikk, hallikat või rohekat tooni; vahel on arenenud ka pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne.
annaabi.ee 
