daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena. Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust. Umbes tunni aja jooksul toimuvad selles hoones nii pulmad kui ka matused ning palju muudki. Kohati kummaline aja kulgemine tekitab taas mõtterännaku või
vahel. Kreeka jumalaid ja kangelasi kujutati antropomorfsete olenditena, keda oli sakraalsel ajal olnud võimalik oma ihusilmaga loomulikul viisil näha, kuigi sellist võimalust tuli tavalistel inimestel harva ette. Profaansel ajal ilmus jumalik inimesele enamasti pigemini mõnel “maskeeritud” kujul, kuid ikkagi loomuliku nähtusena. Religioosse maailmamõistmise üheks tunnuseks on üleloomuliku eristamine teispoolsusena loomuliku maailma suhtes. Müüdilise maailmamõistmise raames oli maailm tervikuks kujundatud ja see tervik omakorda sisemiselt lahtiliigendatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Jumalad moodustavad justkui ühe hõimu ühtse esivanemaga, nii nagu inimühiskondki tol ajal oli sugukondlik ühiskond, st. ühiskonna ülesehitamise põhimõtteks olid sugulussidemed. Maailma iga aspekt, mis inimest puudutas, oli niiöelda “hallatud” ühe või teise jumala poolt, jumalad olid üksteisega seotud
vertikaalne sirge asendab ühe kaadri teisega. Kõik keerulisemad võtted on nende võtete transformatsioonid või kombinatsioonid. Teemandirööv. A. Gaudreault En littéraire du filmique système du récit 1988. Monstratsioon: tegevuse esitamine reaalajas, kaamera. Jutustus: sündmuste mittelineaarne esitamine, montaaz. Montaazivõtted moodustavad narratiivi. Filmi seob kirjandusega veel mimesis reaalsuse matkimine (topeltreaalsus). Kinoreaalsust tajutakse teispoolsusena. Teisiku ja peegeldamise motiiv moodustab varajase filmi metakeele. Fight Club. Tume teisik kui inimese alateadvus (Freud). Lacan: teisik moodustab osa tegelase teadvusest (Hitchcocki Psycho). 17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes
annaabi.ee 
