Raua, Vase, Tina, Pronksi tn. 15) 16) Nimede mitmekeelsus ei kadunud päevapealt. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed, aga saksa ja vene tõlked olid olemas 1930ndateni, sh uued äsja pandud nimed. 1830ndatel algas rahvusromantiline laine, millega kaasnes nimede rahvuspärastamine. Eesti Rahvuslaste ühing propageeris, et nimed peaks olema vaid eestikeelsed. 1930ndatest olid tänavanimed vaid eesti keeles, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna (tänav, puiestee), aga mitte nimesid endid. Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa isikunimedest saadud nimesid, asendati võõrsõnalisi halvustavaks peetud nimesid (nt Roti tn), kohendati nimede keelekuju (nt Nürnbergi tn ei sobinud enam) ja tuli kasutusele tolle aja ideaale (nt Vabaduse tn +
ideoloogiat. Esimene Vladimiri tänav suurvürsti auks nimetatud. Hiljem Troonipärija puiestee. Aleksandri tänav Tartus pühendusnimi. Sarnased tänavanimed koondati ühte kanti, kasulik idee. Kolmekeelsus iseseisvas Eestis taandus. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks"
annaabi.ee 
