jaanivõrsed. osakaal tõuseb aasta-aastalt). osatähtsus). Kehvema kvaliteediga Selliselt tekkinud võrsete teist pikkuskasvu 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saematerjali kasutatakse pakendite, nimetatakse metsanduses teiskasvuks saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast kaubaaluste jms valmistamiseks, parema (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks e. jämeduskasvuga). spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, (voodrilauad) ja lavalaudade Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. valmistamiseks. Tänapäeval töödeldakse külgvarju, mis soodustab ka laasumist
osatähtsus puistutest 0,7% tagavarast). Keskmine tammikute boniteet Eestis III. Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade puhkemisega, kestab juuni I pooleni, siis formeerub ladvapung. Juuni keskel puhkevad pungad uuesti ja toimub teine juurdekasv, tekivad nn. jaanivõrsed. Selliselt tekkinud võrsete teist pikkuskasvu nimetatakse metsanduses teiskasvuks (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes e. jämeduskasvuga). Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju, mis soodustab ka laasumist (kaaspuuliikideks sobivad harilik vaher, pärn, jalakas, hall lepp). Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik ka hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga
annaabi.ee 
