Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus ,,Tipitaka" ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline. milline on riigi ja religiooni suhe On maid, kus valitseb riigiusk ja sealjuures teiseusulisi hästi ei sallita (nt. Araabia alad-Saudi-Araabia, ka Iraan). Demokraatlikes riikides on kirik riigist lahutatud. Kehtib usuvabadus. religioonide levik maailmas (kus mingi usund on levinud) Kristlus on levinud Ameerikas, Euraasias, Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Islam on levinud Põhja-Aafrikas. Hiinas on levinud taoism ja budism. Indias ja Kagu-Aasias on levinud hinduism
· Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal- puritaanid,Sotimaal-presbüterlased Reformatsioon Inglismaal: · Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat
Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk. Valitsusaja algul ta ei näidanud oma sallimatust reformeeritute suhtes, sest Louis XIV vajas germaani poliitika ajamiseks Saksamaa protestantlike valitsejate toetust. Ka majandus vajas nii prantsuse kui ka hollandi protestantlike pankurite toetust. Seepärast võitles Louis ühe usu eest vaikselt: paljudesse riigiametitesse pääsemiseks pidi olema katoliiklane, samuti anti
monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud,
monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud,
· Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati) · Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy)
annaabi.ee 
