tegevus. Osadest jäätmetest saab tooret uueks toodanguks, osadest saab energiat. Jäätme hierarhia järgi eelistatakse jäätmete korduskasutust, see järel nende ringlusse võttu materjali või toormena ning alles seejärel jäätmete energiakasutust. Jäätmete taaskasutamise tulu on otsene või kaudne. Otsest tulu annab jäätmetest saadava teistoorme müük. Kaudne kulu seisneb uute prügilate rajamise edasi lükkamises. Teisestoorme kogumine, müük ja ümbertöötlemine osa majandustegevusest. Teisestoorme ümbertöötlemine mõttekus sõltub saadava materjali müügi tulust, kas töötlemise kulud väiksemad kui müügist saadav tulu. Teisestooret on mõtet koguma hakata kui see majanduslikult ning keskkonnale kasulik. Enamasti on teisestoorme töötlemine loodustoormetöötlemisest odavam, nt metallide nagu alumiinium ja vask on energia sääst umbes 90%
3. Materjali järgi, nt vanapaber, -klaas, -metall; 4. Füüsikalise oleku järgi: tahked, vedelad, gaasilised; 5. Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad; 6. Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud; 7. Suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. PAKENDID Jäätmete taaskasutamine jaguneb neljaks tegevuseks: 1. teisestoorme eraldamine prügist ning kokkuvedu; 2. teisestoorme sortimine, puhastamine ja pallimine; 3. teisestoorme ümbertöötamine; 4. valmistoodangu turustamine • Teisest tooret on kahesugust: – Tootmisjäägid ja praaktoodang – Kord kasutatud materjal (post-consumer waste) • korduskasutus – samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötama • taaskasutus – samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötama – Otsene taaskasutus: jäätmeid kasutatakse toormena
annaabi.ee 
