Siirdeprotsesside arvutus. Kas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? Kui jah, siis kuidas? Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüsil vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leidakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse L"1 teisendusega väljundsignaali väärtus. L-teisendus ehk LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutjua S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo).
Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit 4. Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs- vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse L"1 teisendusega väljundsignaali väärtus. L–teisendus- LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutuja S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo).