GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3
a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke ka diagrammil, kust kirjutasin välja takistuste lugemid. d.) Leidsin antenni normeerimata sisendtakistuse, eeldades, et normeerimistakistus 7. Asetasin dipooli positsioonile 65 ja kordasin p. 6. 8. Asetasin dipooli positsioonile 70 ja kordasin p. 6. 9. Asetasin dipooli positsioonile 80 ja kordasin p. 6. 10. Asetasin dipooli positsioonile 85 ja kordasin p. 6.
läbimiseks x +2 x kulunud aeg) Nende andmete põhjal koostasin võrrandi. Teada on, et kiirem suusataja Mati läbis distantsi 20 minutit kiiremini kui aeglasem suusataja Kati. Koostasin võrrandi – kiiremal suusatajal distantsi läbimiseks kulunud ajast lahutasin aeglasemal suusatajal Katil distantsi läbimiseks kulunud aja. Vastus oli ülesandes ette antud, 1 see oli 20 minutit. 20 minutit teisendasin 3 tunniks, sest valemis kasutatakse tunnimääratlust. 20 20 1 x - x +2 = 3 Nüüd pean lahendama murdvõrrandi. Esimese sammuna lahendasin võrrandi vasaku poole ehk tegin ära lahutustehte. Leidsin x’i ja x+2 ühise nimetaja, milleks on x(x+2). Seejärel leidsin kordajad ning sain lugejasse uued arvud, millest 2 sain kohe ka ära taandada. 20 20 20 x +40−20 x 40
Arvutasin välja koht- ja hõõrdetakistused, mis olid Δp h 1−2=132812,5 Pa Δp k 1−2=12750 Pa vastavalt ja . Need kaks suurust kokku liites sain Δp 1−2=132812,5−12750=145562,5 Pa tulemuseks otsitud rõhukao ( ). Kuna ülesandes sooviti Δp 1−2=1,45 ¯¿ . teada rõhukadu barides, teisendasin saadud tulemuse ( 12
annaabi.ee 
