õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See soodustas teaduse arengut ja lõdvendas usukammitsaid. Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455). Humanistidel ja trükkijatel oli üksteisele vähe mõju kuni 15 saj
Joonis 5 jahenemise arhitektuidevahelistes suhetes. Sellel võistlusel said võrdsed koh ad A. Matteus ja E. Lohk, projekti koostas esimene. Hoone kavandati Võru ja Riia t. hargemiskohale. A. Kotli ja A.Matteus jätsid mõlemad hoone ette kolmnurkse väljaku, kuhu avaneb nõgusa protikusega fassaad, piki Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile. Hoone ette teravnurka java väljak, hiiglaslik nelinurksete sammaste ja leopardidega portikus, lamekatus, akende kuju ja üldised proportsioonid tegid hoone sobivaks NSDAP ringkonna keskusele ükskõik millises saksa linnas
annaabi.ee 
