võiks pakkuda ümbruses olevad toetust. Tihti peab siinkohal paika ütlus, et kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Kohati on jäänud mulje, et teiste vigade esile toomine viitab sellele, et kritiseerijal on endal teatud luukered kapis, mida püütakse varjata. Eestlastel on mitmeid kordi olnud probleee Vabariigis elavate idanaabritega. Meenutades näiteks 2007. aasta pronksööd, kui vene rahvusest elanikud näitasid pahameelt Aljosa teisaldamisplaanide vastu, tekitades üüratult kahju pealinnale. Selle, ning ka muude kokkupuudete tõttu on raskusi kahel, ühel maal elaval rahvusel kasvõi viisakuse piirides läbi saada. Antud juhus muidugi ei puuduta terviklikku ülevaadet, vaid äärmuslikke valikuid. Tekib küsimus, et kuidas leida ühist keelt kahe vaenlase vahel. Minevikus toimunud raputavad sündmused ei unune eal, neist räägitakse kõikjal, uutele põlvedele ajalootunnis. Utoopiline on ka mõelda, et see
Savitschi korraldatud sanktsioneerimata meeleavaldus, millega taotleti pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast. Tipphetkel võis üritusel viibida kuni 1000 inimest. Viis aastat tagasi pronksiööna rahutused, mis puhkesid Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades 26. aprillil 2007. Protestist Tõnismäel asuva pronkssõduri kuju teisaldamisplaanide vastu alanud rahutuste "tipphetkel" rüüstas Tallinna kesklinnas kauplusi, kioskeid ning meelelahutuskohti, kakles ja märatses ligi 1500 inimest. Pärast pronkssõduri kuju teisaldamist samal ööl jätkusid rahutused 27. aprillil ning väiksemate mõõtmetega veel paaril õhtul ja ööl. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 4
annaabi.ee 
