Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13 -Sõltub kahe juhtme voolutugevuse ja pikkuse ( valdav osa, pikkust, mille vältel nad kokku puutuvad) korrutisest, mis on jagatud juhtmete vahelise kaugusega ja vastus korrutatud elektrijõud kirjeldava suurusega(K=2*10-7 N/A2 )
Joan ei tunne ka enam oma paremat kätt ja vasakut jalga, haiglas veedetakse viimased hingematvad tunnid, mis halvatust veelgi süvendavad. Ravic ja Joan rääkisid üksteisega esimest korda südamest südamesse. Nad olid alati rääkinud teineteisega laenatud keeles. Nüüd, esmakordselt, rääkis kumbki ilma seda ise teadmata, oma emakeelt avaldades teineteisele viimast korda tõelist armastust. Sõnade barjäärid langesid ja nad mõistsid teinteist paremini kui iialgi varem. Minutid hiljem lõpetas Ravic valudes vappuva naise elu süstlaga nagu ta oli seda ise soovinud. Teadvustanud enesele olukorda lahkus Ravic haiglast ning suundus tagasi hotelli Internatsionali, jättes veel hüvasti vaid Morozoviga kuna peadselt saabuv sõjaga teadis ta, et tal ei õnnestu enam kaua vabadust nautida. ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud, " oli Ravici üks tõekspidamisi. Peadselt toimuski hotellis
Seal kus elektriväli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt see võimalab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinveates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q
Seal kus elektriväli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt see võimalab võrrelda elektrivälja tugevust välja erinveates punktides. Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q