41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43. Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder 44. Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt 45. Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus,
Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord. Renessanssiaegne muusika on seotud Madalmaadega. Idelaaliks on laulevm kaunis ja väljendusrikas meloodia. Tekkis uus muusikaliik- HOMOFOONILINE M. mitmehäälne, esimene hääl- juhtiv, teised hääled- saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laiendamisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Seltskonnas tõusis