ÕT/ÕB, samuti suhteline ahenemine \i. Mida väiksem on suhe OT/ÖB ja suurem on plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega. Kasutatavad deformatsioonikiirused imiteerivad reaalseid deformatsioonikiirusi keevisõmbluse jahtumisel. Masinteimiga leitakse kriitiline deformatsioonikiirus, mille juures tekivad praod. Ekspluatsiooniomadused Need määratakse kindlaks erikatsetustega (sõltuvalt masina töötingimustest). Üks tähtsamaid
vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest. Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse, tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur...) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste (termoreleed, kaitselülitid, induktsioonireleed jm.) teimimisel tuleb nende vabastite tööelementidest läbi juhtida vajaliku tugevusega vool.
välja antakse. Elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb seetõttu näidata, millised ohukirjadega lindid, tõkked, suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid teimitakse ja kes nimetud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töötoimingute ohutuse eest töö juhtija. Kui elamul on rohkem kui üks elektrik, näidatakse nimeliselt, kes võivad tööjuhtijateks olla. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik (näiteks töökäsu kujul). Selle vorm, kasutamise kord ja täitmise näidis esitatakse käidukava selles jaotises. Käidutoimingud
kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse kolmefaasilisse võrku analoogselt vattmeetrite abil võimsuse mõõtmise skeemiga (vt joonis 2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite näidu alusel toimub elektrienergia eest tasumine, on nii elektrienergia tootjadkui ka tarbijad huvitatud nende näitude täpsusest. Seetõttu teimitakse energiaarvesteid perioodiliselt laboratoorsetes tingimustes. 26 Energia kulu on võimalik mõõta ka registreerivate vattmeetrite näitude alusel. Nende seadmete registreeriv osa koosneb paberlindi veomehhanismist ning võimsuse muutust näitavast osutist, mis oma liikumise käigus jätab tindi jäljendi püsikiirusega liikuvale diagrammlindile (joonis 2.102). Saadud diagrammil vastab
annaabi.ee 
