kogu kujundus ka subdominantide tasandil. 2.8 Värvus Värvus on üks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. Punane ja oranz ärritavad, roheline rahustab, tumesinine ja tumevioletne mõjuvad rõhuvalt, helesinine rahustavalt, kollane ergastab, tumedad toonid üldse mõjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks. Ka värvusete kombinatsioonid mõjuvad rõhuvalt mitmeti: meeldivaid emotsioone teiktavad kolme baasvärvuse(sinine, kollane, punane) kombinatsioonid ja neil põhikontrastid, kusjuures paremini mõjub korraga kahe baasvärvuse või selle varjundi kontrast(sinine-oranz, violetne-kollane, roheline-punane). Värvuskontrasti mõjutab suuresti värvitugevus e. intensiivsus. Nii ei saa kaotada värvuskontraste 1:1 põhimõttel, sest intensiivsemad värvused(kollane, oranz, punane) hakkavad domineerima. Nii on leitud
3. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud: Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud, kus ülekaalus on enamasti lihttriglütseriidid. Rasvades on ülekaalus triglütseriidid, mis sisaldavad ka rohkem küllastunud rasvhappejääke. 4. Fosfolipiidid kui peamised struktuursed lipiidid: Raku plasmamembraan kujutab endast poolvedelas olekus keerukat süsteemi, mille põhistruktuur moodustub lipiidse koostisega kaksikkelmest. Kaksikkelme teiktavad fosfolipiidide molekulid, mis vesikeskkonnas pöörduvad hüdrofiilsete, elektriliselt laetud “peadega“ vee poole hüdrofoobsed sabad aga tõmbuvad veest eemale. Kuna elusorganismides nii ekstratsellulaarne vedelik kui ka tsütoplasma on keemilises mõttes vesilahused, on praktiliselt ainus mõeldav viis, kuidas fosfolipiidide hüdrofoobsed “sabad“ saavad kontakti veega vältida, nende pöördumine kahest molekulide kihist moodustuvad kelme sisemusse. 5
annaabi.ee 
