Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, mis käivad lahti nagu raamat (selline tüüp telefone). Aga need telefonid tulid müüki alles siis, kui ma läksin kooli. See kõik on selle pärast et, see näidend on väga vana, mille tekst on kaasaegsetele inimestele arusaamatu ja sellepärast tehti see ümber ning lisati kaasaegseid asju. Vahehelid, mis esinesid näidendis olid toredad, aga mõnedes kohtades nad olid üleliigsed
Kuid ldes g. Kes on oma kannatuste ja läbielamiste pärast kaotanud oma ilu ei soovgi c.temaga abielluda, kuid teeb seda siiski- kohusetundest, mis on muidugi väga õilis, kuid siit selgub et ta ei armastanudki oma kallistg. Südmaest . ta oli hoopis pimestatud tema säravast ilust. Maailmapilt muutub seoses muutustega maailmas, ja enne nõnda täiuslik maailm võib ühtäkki muututuda vaid talutatavaks. On olemas ka nn true loove ,kus armastataksegi teieneteist jäägitult, välimusle tähelepanu pööramata, kui on tõeline armastus siis ei märgata seda et keegi on kole, rmasatu on sinu jaoks ilusaim olend maa peal, koledust pole temas grammi vrrra ka. Ilu muutub ajaga, nõnda ka armastus ja ka täiuslikkuse mailam põhimõte. Ennne nõnda hea ei tundugi enam nii hea kui ta lõuks kätte on jõudnud. Elades väga vaestes tingimustes arvatakse et elu on halb, maiilm on kuri jne. Sattudes eluhammasrataste vahele lõpetas c
suhtumist. Soovides säästvat sotsiaalset arengut, ei saa sotsiaalse heaolu nimel paisutada igasugust majanduskasvu. Tulevast pensioni-ja ravikindlustust ei ole võimalik rajada eeldusele, et sotsiaalmaks hakkab tulevikus märgatavalt suurenema, ei prognoosita ju töötuse määra olulist vähenemist. Majanduse areng ja sotsiaalne areng on riigi arengu kaks poolt, mis on omavahelises sõltuvuses ja täiendavad teieneteist. Sotsiaalpoliitika poolne kompromiss peaks seisnema selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku.
annaabi.ee 
