et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud. Sakslased tulid 1942. aastal suure sõjaga, siis oli natuke rahulikum, hakkasid jälle sõjad peale, venelased hakkasid tagasi tulema. Siis tuli see hirmus sõda, mis tuli kui veneajal oli 1944. aastal rahumaaks Saaremaa. Vanavanaema läks teisele poole linna Saia külasse tuttavate juurde, neil sattusid karjapoisid sinna. Ta oli seal ja nägi, et Tehumardil tuled paistsid, kõik majad põletati maha, kaks nädalat oli Tehumardi lahingut. Seal oli major Miller, too sai ka Tehumardil surma ning tema tükid toodi mu vanavanema õuele ning ta maeti lossihoovi ja siiani peaks ta haud lossihoovis olema. Siis tulid venelased, hakas jälle küüditamine ja inimeste tapmine. Need olid jubedad ajad. Hiljem hakati kolhoose tegema. Inimestel võeti loomad ära, hobused võeti kõik ära. Siis oli jälle hirmus küüditamine, algul 1941
,,Me eile kohtusime jne.Vene keelsedest lauludest meeldis mulle kõige rohkem Victor Hugo kirjutatud laul ,,Nad vastasid",sest selles laulus kirjeldas kuidas kajakna lainetel lennata.Kõige kurvem venekeelsedest lauludest oli Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine" ,sest see rääkis naisest et ei laulaks Gruusia kurbi laule.Kõige rohkem meeldis mulle kuulata eesti keelseid laule näiteks: Ester Mäe kirjutatud laul ,,Hommik Tehumardil"(Debora Vaarandi),Marts Saare (1882-1963) kirjutatud laulud ,,Ussisõnad"rahvaluule),"Päike ja vari"(Eduard Wöhrmann),"sa kõige armsan mulle"(Anna Haava),"Ta tuli"(Ernst Enno),"Must lind" (Karl Eduard Sööt)ja ,,Mis see oli" Karl Eduard Sööt).Mulle meeldis see kontsert.
See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviielanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Kuipalju 33 tuhandest 1941. aastal mobiliseeritust ellu jäi, ei ole teada, tõenäoliselt mitte üle kolmandiku. Pole kahtlust, et hävituspataljonlaste tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Mobiliseeritute tegevuse tulemusi on muidugi raskem hinnata. Kui soovida positiivset näha, siis tõenäoliselt pääses Tallinna elanikkond 1944. aasta septembris suuremast terrorist, sest just Eesti korpus, aga mitte mõni vene väeosa
See tõkestas 20. septembril Avinurmes tee Krivasoo alt taganevatele piirikaitserügementidele, kelle liikumist aeglustasid tuhanded kodust põgenenud tsiviilelanikud. Kuna taganejatel lõppes laskemoon, murdsid Nõukogude tankid kaitsest läbi, keerasid Avinurme-Tudulinna teele ning sõitsid üle lahingu lõppu ootavate põgenike kolonnist. Tapeti ka Avinurme kirikusse paigutatud haavatud. Hiljem osales korpus veel lahingutes Porkunis, Tehumardil ja Sõrves, 1945. aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Tõenäoliselt jäi ainult algest 33000 mobiliseeritust alles kuni üks kolmandik. Soome armee Sõja puhkemise järel Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Soome sõttaastumisega Saksamaa poolel kujunes olukord, mil oli võimalik ka neil, kes ei tahtnud kanda Saksa mundrit, võidelda aktiivselt sovettide vastu.
nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril Rocca ai Mare rannast mootorpaadiga Rootsi põgeneda. Ta suri Stockholmis maovähki juba 1945. aasta jaanuaris. Rootsi pääsenud Tiefi valitsuse liikmed otsustasid Uluotsa surmale eelnenud päeval, et Eesti presidendi kohuseid täitva peaministri Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel. Selle mälestuseks püstitati 1967. aastal Nõukogude Eesti üks silmapaistvamaid monumente, 21 meetri kõrgune sammas, mis on pühen datud "Nõukogude sõjameestele - Saaremaa kaitsjatele ja vabastajatele 1941-1945". (Foto: Seppo Zetterberg) Pärast Rei surma astus 1963. aastal peaministriks presidendi ülesannetes
annaabi.ee 
