kõrvale. Näitlejate nende kostüümid vastasid näidendi laadile. Tragöödias olid pikad, voogavad, värvilised ja rikkalikult kaunistatud rõivad. Kõrged parukad ja paksude nahktaldadega jalanõud, mis lisasid näitlejale pikkust. Komöödia tegelased kandsid enamasti lühikesi riideid, kõhule ja tagumikule oli asetatud paks polster. Kreeka näitlejad kandsid nii tragöödias ja komöödias maski. Teatri mask tehtii enamasti lõuendist, vormite mudeli järgi, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avad. Mask kinnitati paruka külge. Säilinud on palju terrakotast ja marmorist teatrimaske. Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile.
Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. Autoritaarne EST 1934-1940 o Vältimaks vabadussõdalaste võitu koondas Päts võimu enda kätte o Koos Laidoneriga tehtii riigipööre, mille käigus muudeti EST autoritaarseks riigiks, mida juhtis Päts. o Vaikiv ajastu o Et kõik oleks kooskõlas koostati uus põhiseadus o Paljudele aut. Ei meeldinud ja siis selle vastu võideldi. Tartu vaim. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda käitte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde
maapäev- sellest pidid osa võtma kõik rüütlimõisate omanikud. Maapäevast võtavad osa ka need isikud, kes rüütelkonda ei kuulu. äärmiselt Konservatiivne seltskond. Pm eestimaa rüütelkonna hoiak, mis võis tulla väljastpoolt või keskvõimudelt olid nad vaenulikud ja vaadati et ettepanekud ei läheks vastuollu nende privileegidega.Õiguste modifitseerimine, eestimaa rüütelkonnale erinevatel aegadel antud privileegid ja õigusaktid. Modifitseerimine oli nende aktide kokkukogumine. Tehtii seetõttu, et neile õigustele vajadusel viidata. 1546 a enne rootsi võimu alla minekut võtab eestimaa tol korral harju virumaa rüütelkond ette õigusaktide koondamise ühtesse õigusürikute kogumisse ( Rüütelkonna punane raamat). 1546 aastal valmis saanud, vastavalt sellele kuidas dokumendid olid toona kirjutatud. Peagi räägiti vajadusest anda välja uus kogu. Ei ole võimalik enne kui 1567 aastal. Siis antakse toonasele rüütelkonna sekretärile ( M.
annaabi.ee 
