maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja pumbatav vesi on muutnud Erra jõe veekvaliteeti halvemaks. Võetud proovid näitavad, et S04 ja lämmastiku sisaldus on suurenenud ning vesi on muutunud karedamaks
moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Kallasrada-Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis Puurkaev Veehaare-ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist Kanalisatsioon-ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Karstiala-karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust
Seaduse eesmärgiks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse tagamine ning ökoloogilise tasakaalu tagamine veekogudes. Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (VeeS 6 lg 2). Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega (VeeS 6 lg 3). Veeseadus eristab vee ja veekogu erinevaid kasutusviise ja sätestab nende suhtes erinõuded - vee kasu- tamine olmes (joogivesi); vee kasutamine tootmises; veekogu kasutamine heitveesuublana; vee-energia saamine; vooluvee tõkestamine; veeliiklus; vee kasutamine tule tõrjumiseks. Veekasutaja on kohustatud (VeeS 21):