lühenenud. Uus toode peab turu vallutama kiiresti, enne kui võistleja selle kopeerib. Kui 1940. aastatel oli toote elutsükli pikkus 30-40 aastat, siis praegusel ajal kestab see harva kauem kui 30-40 nädalat. Tootmise arengu põhisuunad avalduvad näiteks: tööstus tervikuna kohandub uue tehnoloogiaga väga kiiresti; arvutil toote konstrueerimine ja selle pilkupüüdev disain lühendab veeli aega väärtusliku idee tekkimise ja selle teostamise vahel; arvatakse, et tänane tehnoloogiavaldkonna teadmiste kogum on umbes 1% sellest, mis on inimkonna kasutuses 2050. aastal; tööstuses seisab ees uuel tehnoloogial ja tehnikal põhinev tihe konkurents; toote kavandamisel kasvab toote kõigi elutsükli etappide läbimängimise osatähtsus, seejuures arvestatakse, et toote-teenuse tarbimise lõppemisel kasvavad oluliselt tema jääkmaterjalide ning jääknähtude likvideerimise kulud. Ettevõttel võib tekkida kohustus vanad, kasutatud tooted tagasi osta.
Mis on vasakukäelisus, kuidas see kujuneb, vasakukäelisuse seos aju arenguga ja nii edasi. Alustati teoreetilise osa koostamisest. Suurem osa infost on leitud internetist ning Rolf.W.Meyer raamatust ,,Vasakukäelisus?", kus on põhjalikult antud teemat käsitletud. Kõige paremat infot kajastab veebis Tartu Ülikooli magistritöö ,,Õpetaja hinnang ettevalmistusele tööks vasakukäeliste õpilastega ning sagedamini esinevad raskused vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada