aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks.
paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks.
Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud kapitalimahukate kaupade suhtes nii tugevasti, et pöörab ümber USA suhtelise eelise kuludes nende kaupade osas) Pole empiirilises kontrollis kinnitust leidnud. 2) USA impordipiirangud (USA tollimaksud olid suunatud rohkem töömahuka toodangu impordi vastu). 4) USA loodusressursside nappus. 5) oskustöö küllus USA-s; 6) USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes; 7) erinevused nõudluses. KAASAEGSED KAUBANDUSTEOORIAD Praegune maailmakaubanduse praktika näitab, et: · arenenud tööstusriikidele on langenud sõltuvalt perioodist ca 2/3 kuni 3/4 kogu maailma ekspordist; · kaupu eksporditakse ja imporditakse ühe ja sama tööstusharu raames;
annaabi.ee 
