Tõõjõu pakkumine lähteriikides aga kahaneb. Vaba tööjõu hulk majanduses väheneb, palgasurve suureneb, nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine kiireneb. 3.) Kas suurem integreeritus ülemaailmsetesse protsessidesse on kaasa toonud elukvaliteedi tõusu Eestis? Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine pakub palju võimalusi. Euroopa Liidu ettevõtted pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis- ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse rohkem kaupu madalamate hindadega. Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide
rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 3 Globaliseerumine Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine ehk globaliseerumine, nagu seda tavaliselt nimetatakse, pakub palju võimalusi. ELi ettevõtted pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis- ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse rohkem kaupu madalamate hindadega. See annab Euroopa Liidule võimaluse saada olulist kasu suurema tootlikkuse ja tegeliku palgatõusu näol. Euroopa Komisjoni hinnangul on ligikaudu üks viiendik Euroopa Liidu vanade liikmesriikide elatustaseme tõusust viimase 50 aasta jooksul tingitud globaliseerumisest. Seepärast toetab EL suuremat majanduslikku avatust. ELi kaubanduspoliitika on olnud oluline vahend maailmakaubanduse mõjutamisel liberaliseerimise suunas.