Kuid tihti ei mõelda, et see, mida sotsiaalmeedias eksponeeritakse, on vaid jäämäe tipp. Maailmale näidatakse enda õnnestumisi, kuid kõik negatiivne jäetakse üldjuhul välja. Inimestel, kellel on niigi kalduvus olla enesekriitiline ja madala enesehinnanguga, on kergem sattuda masendusse, kui näevad teise pealtnäha ideaalset elu. Kuid sellegipoolest tarbitakse kõikvõimalikku saadavat informatsiooni meedias. Praegusel tehnoloogiaajastul peetakse enda elu üksikasjade jagamist täiesti normaalseks. Selle uue ühiskonnanormi tagajärjeks on privaatsuse puudumine, mis ei ole tingimata negatiivne. Eelkõige on sotsiaalmeediast leiduv informatsioon inimeste kohta kasulik tööandjatele. Kui on vaja palgata juhtivale kohale inimest, saab kandidaadile teha sotsiaalmeedia abil taustauuringut. Iga inimene võib endast meediast luua kindla kuvandi, mis võib olla määravaks faktoriks ametikoha saamisel.
oskama end nii suusõnalisel, kui ka kirjalikult väljendada selgelt ja lühidalt. Interneti laialdane levik võimaldab firmal täpsemini ja kiiremini välja selgitada klientide vajadusi. Et saavutada klientide e-lojaalsus tuleb saavutada nende usaldus, selleks tuleb kaitsta nende andmeid, samas on eesmärgiks avatuse suurendamine. Firma kõige olulisemaks ressursiks ei ole enam raha vaid tublid töötajad. Tehnoloogiaajastul vajatakse üha vähem töötajaid, kuid need vähesed peavad olema eriti tublid. Kõige suurema osa personali kuludest moodustavad personalile tehtavad koolitused. Väga oluline on koostöö oskuse arendamine, sest uuel ajastul ei takista meeskondi enam ajavahe või erinev geograafiline asukoht. Samas ei tunnetata enam partneri emotsioone, mistõttu kahaneb võidan-võidan lahenduste leidmine. Info vahetamine on muutunud olulisemaks, kui kunagi varem. JUHTIMISTEOORIA ARENG
Alles 18. sajandi keskpaigas tõi industrialiseerimine endaga kaasa tohutu hüppe tootlikkuses, mis omakorda aitas kaasa inimeste jõukuse olulisele kasvule ja elukvaliteedi parandamisele (vt. joonis 1.1.). Läbi sajandite on olnud probleemiks kas, kui palju ja kuidas peaks riik sekkuma majandusse, et riik (ühiskond ja selle liikmed) rikastuksid. Ehk teiste sõnadega, kuidas saaksid ühiskonnas toodetud hüvedest osa suurem hulk ühiskonna liikmetest. Industriaalajastul ja eriti tehnoloogiaajastul on toimunud ühiskonnas otsustajate ja ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte. Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida. 6 Väärtuste loomine Teadmiste ajastu Tehnoloogiaajastu Industriaalajastu
annaabi.ee 
