Eesti mahajäämus tootlikkuse ning lisandväärtuse osas on Euroopa Liidu edukamate liikmesriikidega võrreldes veel liiga suur. Rahvusvaheline majandusstatistika kinnitab, et tööstussektoris ühe töötaja kohta loodav lisandväärtus on Eestis ainult 22,4% Euroopa Liidu keskmisest lisandväärtusest tööstussektori ühe töötaja kohta. Kõrge elatustaseme saavutamine ei ole võimalik, kui tööviljakus on madal, mis omakorda aga sõltub sellest, kui palju on meil tublisid insenereja tehnolooge ning tööstussektorisse tehtavate investeeringute mahust. 5 1 Probleemi püstitamine Meil on vaja teada, miks on tehnoloogilised erialad noorte hulgas nii vähe populaarsed, kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke
352 Peter F. Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus" lk. 162 353 samas lk. 162-163 354 samas lk.164 355 samas lk. 164-165 suure ja pika-ajalise konkurentsieelise.356 Teadlastel, olgu siis füüsika, matemaatika või majan-dusteadlastel ja teistel ei ole rahvust. Iga riik suudab küllaltki väikeste kulude juures välja õpetada märkimisväärsel hulgal suurte teadmistega inimesi. Ainult tehnolooge koolitades suu-davad arenenud riigid üsna pikaks ajaks säilitada märkimisväärse konkurentsieelise.357 Ameerika Ühendriigid on ainus riik, mis on selle eelise ka tege-likult saavutanud tänu oma seni ainulaadsele üleriigilisele raken-duslike kõrgkoolide süsteemile. Rakenduslik kõrgkool kujundati (alates 1920. aastatest) tegelikult selleks, et koolitada tehnolooge, kellel oleksid nii vajalikud teoreetilised teadmised kui ka käsitöön-duslikud oskused.
annaabi.ee 
