Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev,
] Modernismi sotsiaalsetest aspektidest: on ohtlik arvata, et mingit tüüpi arhitektuur või planeerimine on parem kui kõik teised, või sellega seotud idee, et selline planeerimine aitab ehitada paremat ühiskonda. Ei arhitektuur ega planeerimine pole kunagi ühiskonda vorminud, pigem on ühiskond vorminud arhitekte ja planeerijaid. Ühiskonda tuleb planeerida, aga jätta ruumi muudatustele, vältida tehnokraatlikku, aga ka anti-intellektuaalset, "intuitsioonilist" lähenemist, samuti metafüüsikalisi vormleid ja nn. "orgaanilist" lähenemist. "There should be no one style of building or planning." Tunnard'i isiklik lähenemine maastikuarhitektuurile: 1. Genius of the place. Arusaamine sellest 18. sajandi mõistest on esmatähtis. 2. Kujunduse struktuur: funktsioonid ja esteetika Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 173
annaabi.ee 
