seadmete kasutuseast, mis eeldatavasti lüheneb ostujõu kasvades. (Joomla, 2008) Impordistatistika näitab, et import kasvab. Näiteks suurte kodumasinate kategoorias, mis moodustab märkimisväärse osa WEEE kogumäärast, on kasv olnud 4% aastas perioodil 1999 2002. Kaalutud keskmise kasv on 5 %. Võib oletada, et Eesti aastane WEEE kasv on umbes 5%. (Joomla, 2008) Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses koostatava jäätmekäitlusülevaate järgi tekkis Eestis 2002. aastal ligi 1,5 mln kg elektroonika jäätmeid, s.o keskmiselt 1 kg inimese kohta. 2003. aastal HFT Network OY sooritatud uuringus "Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine" arvati, et Eesti kodumajapidamistes on kokku umbes 88 500t koduelektroonika- ja olmetehnikat. Eesti Tolliameti statistika kohaselt kasvas ajavahemikus 19992002 suurte kodumasinate import Eestisse keskmiselt 4%
veekogusid. Reovee kahjulik mõju 2000. aastal juhiti loodusesse tagasi 1495 miljonit kuupmeetrit inimtegevuses kasutatud vett. Sellega viidi loodusesse 230 tonni fosforit, 2810 tonni lämmastikku, 83032 tonni sulfaate, 6281 tonni kloriide ning 39 tonni naftasaadusi. Täpsemad andmed kasutatud ning loodusesse tagasi juhitud vee kohta on esitatud 2000 a Veekasutuse aruandes, millega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses. Veekogude ning veekogude valgalade kaitseks on heitvee juhtimiseks tagasi keskkonda kehtestatud Vabariigi Valituse määruses veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta nõuded. Kanalisatsiooniehitiste mõju Valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette. Ühiskanalisatsiooni kasutab ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on peaaegu 3280 km. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud reoveepuhasteid on 823
annaabi.ee 
