Jump to Navigation Frame 0100090000036103000000007e02000000007e02000026060f00f204574d464301000000000001 0092180000000001000000d004000000000000d0040000010000006c000000000000000000000 00f0000000f0000000000000000000000df010000df01000020454d4600000100d00400000f00000 001000000000000000000000000000000000500002003000080010000f00000000000000000000 0000000000000dc050080a90300460000002c00000020000000454d462b014001001c000000100 000000210c0db010000006000000060000000460000007c01000070010000454d462b22400400 0c000000000000001e4009000c00000000000000244001000c0000000000000030400200100000 00040000000000803f214007000c0000000000000008400005d4000000c80000000210c0db0100 0000000000000000000000000000000000000100000089504e470d0a1a0a0000000d494844520 0000010000000100203000000629d17f20000000c504c5445cccccc696969ffffff00000078981d770 000000374524e53ffff00d7ca0d4100000001624b47440088051d480000000c636d50504a436d703 0373132000000074f6db7a5000000264944415418d363580504...
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
Küsimustel ainult õiged vastused Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Kristalne Missuguse keemilise koostisega on kvarts? SiO2 Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Survevormimine Pultrusioon Mähkimine PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide ee...
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
