Aastast 1947 asub Särevere tehnikum, mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi. Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni. Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja välja vahetada mõisahoone katus ja aknad. Kuid koolil selleks ei jätku vahendeid. Mõisamaja kelder (mis on kogu maja all ja on ehitatud väga kaunilt mitmete löövidega) vajab põhjalikku remonti. Hoone sees oleks vaja teha remonttöid vastavalt mõisahoonele iseloomulikult. Mõisakompleksi kuuluvatel hoonetel oleks vaja samuti vahetada katused, aknad, uksed ja teha seest remonti. Särevere mõisast on pärit matemaatika doktor hr. Maido Rahula (sünd. 1936) ja
(19.-20.saj.), lossituba-muuseum 48403 Jõgeva vald. köidab turiste eelkõige 1843.a. ehitatud Tel/Fax (077) 62 581, 051 klassitsistlikus stiilis ehitatud lossiga, 939 575 Külastamine mida ümbritseb kaunis ja liigirikas kokkuleppel, Pilet: park. Loss on peahooneks Kuremaa õpilased 1 EEK, Tehnikumile. Lossihoones asub ka täiskasvanud 5 EEK muuseumituba, kus saab ülevaate Kuremaa Põllumajanduskooli ja piirkonna ajaloost,, park aga ulatub Kuremaa järve kaldale kus on mõnus liivane supelrand ja vanast
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1...
Inimkeha takistus sõltub tegelikult veel puutepingest ja on seda väiksem, mida kõrgem on pinge. 131 132 133 10 Kirjandus Eestikeelseid elektrotehnikaõpikuid A. Kalmus. Elektrotehnika õpperaamat. Autori kirjastus Tallinnas, 1936. 258 lk. (sõjakoolile) V. Popov, N. Mansurov, S. Nikolajev. Elektrotehnika. Tln.: ERK, 1963. 528 lk. (tehnikumidele) E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused I. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1970. 224 lk. E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused II. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1971. 154 lk. E. Nero. Alalisvool ja elektromagnetism. (ETA õppevahend tehnikumile (põhiaine)), 1981. 118 lk. R. Võrk, V. Mägi. Elektrotehnika. Õpik mitteelektrotehniliste erialade üliõpilastele. Tln.: Valgus, 1989. 391 lk. L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi. 1. raamat. Elektrotehnika I. Alalisvooluahelad. Tln.: Natura-E, 1993
annaabi.ee 
