mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi kõige sügavamal metsas, erinevaid spordi ja vabaaja tegevusi on päris kopsakalt ja kui raha on siis sõida kasvõi kuule. Põlvkondade erinevused kajastuvad pea igal teemal. Minu esimene teema , mida ma võrdlen on põlvkondade vaheline riietumis tava. Eelnevad põlvkonnad olid enamjaolt kohustatud kandma koolivormi ,kui koolis seda ei eksisteerinud, kandsid
juba nõuda sadu eurosid. Lisaks pole kunagi välistatud ka võimalus, et kui tavalised õpikud maksavad vahel vanematele mitmekümneid eurosid, siis miks peaks e-õpikud tasuta olema. Alati on keegi, kes üritab endale kasumit sisse tuua. Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab kool kõik vajalikud seaded ja ka õpikud sinna sisse, siis on olukord natukene positiivsem. Suure küsimärgi alla satub see, kas kool usaldab õpilasi piisavalt, et nende kätte usaldada tehnikavidin, mis võib maksta mitmeid kordi rohkem kui üks õpik, kuna tegelikkuses on ju nii, et kõigil ei ole vahendeid, mida koolis kasutada selleks, et seal näiteks vahetunnis õpikut sirvida. Silmas peaks siis selle vidina all kas e-lugerit või tahvelarvutit. Kõikehõlmavaks ideeks oleks see, et koolis kasutada raamatuid, mis peaks siis kohapeal olema ja kodus kasutaks iga õpilane iseenda arvutis e-õpiku võimalust. Või siis ka vastupidi. Nii
annaabi.ee 
