aasta üleliidulised meistrivõistlused otsutati korraldada Valgas. 1970. aastal pandi alus üleliidulistele mootorispordikoolide jõuproovile. 1975. aasta toimus järjekordne NSV Liidu rahvaste spartakiaad.Nõukogude krossiparemikku tabas mingi "Süsteemile" omane tõrge ja välissõite lubati neile vaid episoodiliselt.nii läks üks aasta asjata kaotsi ja edasisi sündmusi silmas pidades oli sellest kahju. 1976. aastast alates hakkasid spordiajakirjanikud valima aasta parimaid tehnikasportlasi. 1978. aastal tõusis krossivaimustus Eestis veelgi.Valmis uusi radasid ja kasvas võistluste arv.Tehnika-ja Spordiklubi "Voka" aktivistid rajasid Pühajõe äärde krossibaasi,mis kujunes peagi mitmete motovõistluste areeniks. 1980. aastal anti kolmele mootoriorganisatsioonile Eesti teenelise treeneri aunimetuse mootorispordi arendamisel ja noorte kasvtamisel saavutatud edusammude eest. 1983. aastal tõusis Eesti motoföderatsiooni krossikomitee põhiülesandeks
Nõukogude Liidu teenelise treeneri Johannes Tomsoni väsimatu töö kandis head vilja ka krossisõidu järelkasvu kasvatamisel. Õnneks ei olnud otsusel pikka iga, sest kümmmekond aastat hiljem hakati kutseharidussüsteemi õppeasutuses uuesti mootorispordi ala harrastama.Paraku ei saanud see enam sisse sellist hoogu nagu oli see viiekümmendatel ja kuuekümnendatel aastatel. 1976.aastast alates hakkasid valima ka aasta parimaid tehnikasportlasi. Esimesena anti see austav tiitel mitmekülgsele naismootorisportlasele Luule Tullile, kes tegi ilma pea kõikidel mootorispordialadel. Kõige tunnustuse osaliseks sai ka motokohtunike kauaaegne eestvedaja 9 Harry Moikov, kellele anti teenelise sporditegelase aunimetus. Selle aasta üleliidulistel krossimeistrivõistlustel päästis meie mootorisportlaste au kalevlanna Helgi Kollom, kes 125-
annaabi.ee 
