kogemused (seda maailma tipptasemel) ja kasutada tunduvalt parem tehniline baas. Moto- ja eriti autospordialade kasv tingis juba ammu nende eraldumisel kaheks iseseisvaks föderatsiooniks. Üleliidulisel tasandil jõuti selleni juba 1962. Aastal, aga Eestis alles neli aastat hiljem. Mootorrattaspordi föderatsiooni jäi juhtima endine ühendföderatsiooni presiidiumi esimees K.Dubas, tema asetäitjaks valiti R.Laur ja kohtunikekogu esimeheks H.Moikov. Suure tõuke andis tehnikaspordialade arengule nende lülitamine NSV Liidu rahvaste 1967. Aasta spartakiaadi kavva. Motokrossis peeti finaalvõistlused Kirovogradis. Kavas oli vaid 175 cm3 noortele, naistele ning 350 cm 3 klass meestele, sõiduriistadeks olid kodumaised mootorratad. Vaatamata selle et tingimused olid kõigele võrdsed, ei suutnud eestlased tõusta kõrgemale seitsmendast kohast. Individuaalselt jõudis esikümnesse vaid L.Tull (naiste klassis neljas) ja S.Saar (5.koht 350 cm3 klassis).
alus sotsialismimaade Sõpruse karikavõistlustele,avaakord toimus Riias. 1963. -1964. aasta 1963a. hukkus Krasnodaris toimunud võistlustel noor tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel. Valgas Jaanikese orus olid kohalikud motoentusiastid täitevkomitee abiga välja ehitanud niivõrd korraliku krossiraja,et 1968. aasta üleliidulised meistrivõistlused otsutati korraldada Valgas. 1970. aastal pandi alus üleliidulistele mootorispordikoolide jõuproovile. 1975. aasta toimus järjekordne NSV Liidu rahvaste spartakiaad
annaabi.ee 
