Futurism on 20.saj esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra.
Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaamas vasevargad ja iga vihmasadu võrdub tormiga mis murrab puid elektriliinidele. Maamehed joovad palju, sest alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist või on naabrimees kõrvaltalust uues kombaini ostnud. Peamiselt juuakse garaazis, teada värk, et tehnikasajandi algusest saadik on parim koht joomiseks olnud garaaz. Seal ei säutsu ükski naine ja alati leiab aega garaazi minekuks.
tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik. Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku
John Cage (1912 1992) Ameerika helilooja ja filosoof. 20. saj olulisimaid muusikast mõtlejaid ja kirjutajaid. USA eksperimentalismi ja Euroopa avangardismi juhtfiguure; tema kohta on öeldud, et pärast Cage'i pole olnud heliloojat, kes poleks temast mõjutatud. Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esime...
aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki
annaabi.ee 
