Riikide ühenduste arvestuses võib öelda, et 96% otseinvesteeringutest tuli Euroopa Liidust. Pärast pankade minekut väliskontrolli alla on peamiselt tänu reinvesteeritud tulule tehtud kvartalist kvartalisse suurimaid otse investeeringuid finantssektorisse. 2011. aasta I kvartal ei olnud erand 47% otseinvesteeringute kogumahust läks finants- ja kindlustustegevuse ettevõtetesse. Mahult järgmised olid investeeringud veondusse ja laondusse (28%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. 13 Välismaistes otseinvesteeringutes hõlmasid aktsia- ja osakapitali investeeringud ligi 30% väljavoolust. Muu kapitali nõuded ja kohustused suurenesid ning nende muutuste tulemustel läks Eestist välja 68 mln eurot. Tütar- ja sidusettevõtete laenukohustused kasvasid eelmise kvartaliga võrreldes 79 mln eurot, millest suurema osa moodustasid lühiajalised võlgnevused
2009. aasta lõpp ja 2010. aasta konjunktuuriolukord stabiliseerus ja kaubavahetus Saksamaaga paranes märkimisväärselt. 1.7 Euroopa Liidu liikmesriigiks astumise mõju Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2010 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 2,4% pärit Saksamaalt kogusummas 295 548 EUR. Enim investeeriti kinnisvarasse, haldustegevusse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning tervis- ja sotsiaalhoolekandesse. Samal perioodil Eestist Saksamaale tehtud investeeringute maht oli tagasihoidlik, moodustades 13 013 EURi. Saksa investorite kapitalipaigutuste suurendamise tulmusena Eestisse tõusis Saksamaa Eestisse investeerinud välisriikide järjestuses kuuendale kohale peale Rootsit, Soomet, Hollandit, Venemaad ja Norrat. 1.8 Eesti riigi esindamine välismaal Eesti ettevõtted on näidanud Hannoveri messil nutikat efektiivsust