makromolekuliks. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine kuhu lisandub nt vesi 7. Neid reaktsioone saa vahepealses staadiumis peatada. Kondensatsiooni vaigud liigituvad lahustite järgi vees lahustuvad piirituses lah. Oleku järgi vedelad pulbrilised või kile taolised. Polümerisatsiooni vaigud on karpinool ja polivinüül. + tugev ühendus + sama liimi saab kasutada nii kuumalt kui külmalt - paindumatu ja habras Valmistamiseks lisatakse tehisvaigule 10% oblikhape vesi lahust või pulbrilise ammooniumkloriidi 50% vesilahust. sitkemaks muutmisel lisatakse puidu jahu ja ökonoomsemaks kulutamiseks karbomiidliimide vahustamist. Liimkiled saadakse sulfaat paberi immutamisel. Liimimis temperatuur on 150kraadi Polivinüül atsetaat liim (pva)- valmistatakse termoplastsest vaigust polivinüül atsetaadist nakkub hästi paljude materjalidega tervisele kahjutu, keemiliselt neutraalsed
3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile.
annaabi.ee 
