madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on tööruumi õhu niisutamine tehispisaravedeliku tilkade kasutamine. Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi. Vaieldav on ka see, kas arvutiga töö võib põhjustada lühinägelikkust kuna arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev
kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine. On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja.
annaabi.ee 
