ideoloogilise üleoleku näitamiseks. See sai alguse NL tehissatelliidi Sputnik 1 stardiga 4. oktoobril 1957 ning lõppes ühise ASTP (Apollo–Soyuz Test Project) projektiga, vene keeles Экспериментальный полёт „Союз“ — „Аполлон.“ 5.2. Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm Nõukogude Liidu projekti Luna raames kosmosesse saadetud tehnika saavutas mitu esikohta – Luna 1 oli esimene tehisobjekt väljumaks Maa atmosfäärist ning Kuust mööduma, Luna 2 oli esimene objekt Kuu pinnal ja Luna 3 saatis Maale esimesed fotod Kuu pimedast poolest, mida Maalt näha ei ole, kõike seda aastal 1959 ASTP sümboolika 5.3. Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1 Ka selles vallas võidutses Nõukogude Liit, kuna USA vajas aega, valmistumaks oma projekti Mercury stardiks – 12. aprillil 1961 saatis Nõukogude Liit kosmosesse jaama
Võidurelvastumine Külma sõja üks vorm oli võidurelvastumine , mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus. Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus. USA oli esimene, kes leiutas tuumapommi, viis inimese kuule ja esimese inimese avakosmosesse. NSV Liitud õnnestus aga viie esimene tehisobjekt kosmosesse ja samuti ka inimese. Leiutati aatomrelv, keemiline relv ja bioloogiline relv. Tuumakatsetused, mis tehti relvade katsetamiseks, tekitasid ökoloogilisi ja eetilisi probleeme. Võidurelvastuse piiramine 1958.a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle. 5.a.pärast jõuti kokkuleppeni katsetused maa peal, vees ja õhus keelustada. Seega ei tähendanud Moskvas 1963.a
annaabi.ee 
