enne lõuna- või õhtusöögilauda istumist võetakse kindad käest ära õhtukleidi juurde võib kuuluda ka selle peal kantav jakk (eriti sobiv jaheda ilmaga) jaki võib valmistada õhtukleidiga samast materjalist, sametist, siidist, küütlevast kangast või ka karusnahast ehted tuleks valida tavalisest pidulikumad ja hinnalisemad. Hästi sobivad ehtekomplektid (nt. sõrmus, kõrvarõngad, käekett), kuid ettevaatlik tuleks olla odavate tehismaterjalidega smokingivastuvõttudel aumärke ei kanta Frakk Frakk on kõige pidulikum meeste õhturõivastus, mida kantakse pärast kella 19.00 Frakk koosneb järgmistest esemetest: mustad püksid, mille välimisi küljeõmblusi katavad siidamplassid sabakuub, mille kraereväärid tehakse spetsiaalsest siidist püstkraega valge särk valge vest (puuvillpikeest, mis ei tohi kuue alt välja paista) valge puuvillpikeest kikilips (rosett)
Probleem võib tekkida reljeefi ja erinevate rajatiste vahel kooskõla saavutamine. Rajatiste kavandamisel tuleb arvestada reljeefi omapära. Kõrguste vahe liitmisel ei ole alati võimalik seda sujuvalt teha, seetõttu kasutatakse astangute lahendamisel nõlvu või tugiseinu. Nõlva loomisel tuleb arvestada pinnase eripära. Üldiselt üritatakse vältida kaldenurka üle 45 kraadi. Võimalik on väiksemate nõlvade katmine erinevate tehismaterjalidega, loomaks kujunduslikku elementi ja harmooniat maastikuga. Tugiseinad on kahe eri kõrgusega pinna piiril asuvat tugikonstruktsiooni, mille esikülg on nähtav, tagakülg aga asub pinnases. Paviljonid ja varikatused rajatakse puhkamiseks, eraldumiseks ja vaadete nautimiseks. Kujunduslikult on võimalused rajamiseks piiramatud, arvestada tuleb maastiku ja ala üldise kujunduse ja eripäradega. Nende vahel piiri tõmmata on raske, kui varikatus on üldjuhul lihtsama ehitusega ja tagasihoidlikum
Üheks teeks on konkursside korraldamine parimatele projektidele ja lahendustele puidu kasutamisel. Heade näidetena on: EMTL projekti Puuinfo korraldatud võistlus, mille eesmärgiks on Eesti paremate puitehitiste leidmine (aastad 1997- 2002) või RMK konkurss Triigi metskonnahoone projektile Puidu kasutamise üldist suurenemist pole loota ilma riigi toetuseta, soodustusteta puidule kui kohalikule materjalile küttena ning ehituses võrrelduna paljude tehismaterjalidega. Eestis on korralik puidutööstus, kus kaasaegsel tasemel saetakse, kuivatatakse ja turustatakse nii okas- kui nüüd juba ka lehtpuud. Pole mõeldav, et puidu kõik kunagised kasutusalad ja kohad (põllutööriistad, anumad, sööginõud) uuesti kasutusele võetaks, kuid propageerida nende kasutamist on võimalik näiteks looduskaitsealadel, turismitaludes või messidel, näitustel. Näitena võibki tuua metsamessi Rootsis Elmias, kus firma pakkus sööki kasepuust saetud