ümbertöödeldavaid, komposteeritavaid, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Tänapäeval on nähtud nii palju vaeva ja ressursse välja töötmaks plaane ning süsteeme selleks, et prügi sorteerimine ja hilisem töötlus oleks lihtsam. Kui mõeldakse, et aga see viiakse siis prügilasse, pole viga midgai, peaks uuesti üle mõtlema. Prügila on maa sees olev auk, mis täidetakse prügiga ja selle täitumisel kaetakse tehismaastikuga. Prügimäed ei ole kindlasti mitte aktsepteeritavad, prügi mittesorteerimine ja tarbijateadliku käitumise eiramine ei ole tolereeritav. Jäätmekäitlussüsteemi toimimiseks on vaja kõigi inimeste osavõttu. Prügi sorteerimine kodus ei ole keeruline. Igaüks saab sellega hakkama, vaja on vaid pealehakkamist. See on tänapäeval niigi lihtsaks ja arusaadavaks inimestel tehtud väljaantud sorteerimistejuhiste ja voldikute abil
vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Inimtegevuse arenguga kaasnev maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks osutunud. Lisaks kalandus ja jahindus.
annaabi.ee 
