oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus (ajendama > ajend, eelistama > eelis, tõendama > tõend. • Johannes Aavik – eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika arendaja, keeleuuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Keelt tuleb parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja. Eesti keele arendamine niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled. 1. Otstarbekohasus, millele alluvad rikkus; selgus ja täpsus; lühemus; kergeõpitavus ja -omandatavus. 2. Ilu, sellele alluvad: häälikuline kõlavus ehk eufoonia; lühemus; stiilis-psühholoogiline ilu. 3. Omapärasus, millele alluvad: analoogiavormide asemel häälikuseaduslikud vormid; tarbetutest võõrapärasustest puhastatud süntaks; mitmete võõrsõnade asemel või kõrvale
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui inimtegevuse abivahend, instrument, masin, mille ülesandeks on mõtete väljendamine, esteetilise mõju saavutamine. Kuna keel on eeskätt vahend, tuleb seda pidevalt täiustada, arendada, parandada kõigi käepäraste vahenditega kuni tehislikeni välja tõi eesti kirjakeelde hulga materjali rahvakeelest, soome keelest ja teistest võõrkeeltest, moodustas tuletisi ja lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat ja jagas stiilinõuandeid. Püüd keele ilu poole ,,Keele kaunima kõlavuse poole" Otstarbekus ja omapärasus Väljenduse lühendamise skaala: (1) lause asemel fraas; (2) fraasi asemel liitsõna; (3) liitsõna asemel tuletis; (4) tuletise asemel tüvisõna
annaabi.ee 
