Puusaliigese endoproteesimise operatsiooni on võimalik teostada nii üld- kui ka spinaalanesteesias, külili- või seliliasendis. Operatsiooni käigus eemaldab kirurg 1025 cm pikkuse nahalõike kaudu kulunud liigesepinnad ja asendab need endoproteesi sobivate osadega. Operatsiooni lõpuks veendub ortopeed, et luu külge kinnitatud liigeseprotees on kohe vastupidav eri liigutustele ja samas ei nihestu oma pesast. Operatsioonihaava jäetakse dreen, et juhtida tehisliigese ümbert ära vedelik ja veri. Haav kaetakse pehme sidematerjaliga. Operatsioon kestab umbes 12 tundi. Kõik puusaliigese endoproteesimisega seotud tehnilised andmed (proteesi tüüp ja mõõdud, kinnitusmeetod jms) kantakse Eesti proteesiregistrisse kodeeritud kujul, et hinnata hiljem endoproteesi püsivusnäitajaid. Puusaliigese proteesimise järel tuleb silmas pidada järgmist: ei tohi jalgu ristata; külili
rakendamisega (Meitern 2001). Opereeritakse võimalikult varakult, soovitavalt 1.-2. päeval 2 vigastuse tekkimisest. Murru fikseerimise meetodina kasutatakse osteosünteesi (liugnael, kruviplaat, gammanael), pool- või täisproteesi. (Mustajoki jt 2001.) Liigese poolprotees ehk hemiprotees (reieluupea asendatakse metallist tehisliigese komponentidega) on hea lahendus eakatele (üle 70.a.) patsientidele dislotseerunud (nihkunud) murdude puhul, see lubab varast mobilisatsiooni ja talub varast koormamist (Roberts jt 2007). Reieluukaela piirkonna murru paranemine võtab tavaliselt aega 6-12 kuud, kuid võivad jääda ka jääknähtudena valulikkus puusaliigeses või jäseme lühenemine, võivad tekkida tüsistused, luumurd ei pruugi paraneda ja võib osutuda vajalikuks kordusoperatsioon. (Meitern 2001.)
annaabi.ee 
