koopad. Lascaux´i koopamaalingud avastati Edela-Prantsusmaal juhuslikult 1940.aastal. Kohalikud lapsed olid roninud kaljulõhest sisse ja mängides jõudsid koopa kaugematesse paikadesse, kus leidsid seintel loomafiguure. Koopamaalidel on umbes 800 üksikfiguuri. Pärast seda, kui maale olid uurinud teadlased, avati koopad turistidele. Tänapäeval on Lascaux´i koopad suletud ja sinna pääseb vaid väga mõjuva põhjusega. Turistidele on avatud seal lähedal asuvad tehiskoopad, mis sarnanevad originaalile 100%. Kiviajast pärinevad ka esimesed skulptuurid. Need on luust ja kivist nikerdatud kujukesed. 5- 12 cm kõrguseid naiste kujusid nimetatakse statuetiks.. Kuulsaim on nn. Willendorfi Veenus. Ürgajast pärinevad omapärased usuga seotud mälestusmärgid- menhirid. Menhir on üksik suur püstine kivisammas. Nimi tuleneb keldi keelest ja tähendab ,,pikk kivi". Menhireid leidub Lõuna-Inglismaal ja Bretagne´i poolsaarel Prantsusmaal. Vormilt keerulisem on
Talvitumise perioodil võivad loomad kaotada ligi kolmandiku enda kehakaalust (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). 17 Nahkhiirte talvituspaikadeks on tihti maa-alused ruumid nagu koopad ja keldrid, mida on suhteliselt lihtne uurida ning kus on leitud talvitumas kõiki meie paikseid nahkhiireliike (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Eestis on täheldatud kuute erinevat maa-alust talvituspaiga tüüpi. Suured tehiskoopad on maasisesed ruumid, mille ruumala on üle 1000 m³. Sellesse kategooriasse kuuluvad vanad kaevanduskäigud, suured maa-alused kaitseehitised jms. Nahkhiirte talvitumiseks on oluline hea mikrokliima ja suured tehiskoopad on väliskeskkonnast hästi isoleeritud ning heaks talvituspaigaks. Õhutemperatuur püsib aasta läbi (+5ºC) (+8ºC), mis on ühtlasi ka sobilik temperatuur kõigile Eestis talvituvatele nahkhiirtele (Masing, 1984).
annaabi.ee 
