Kokkupuutel veega kustutamata lubi paisub ja eraldab suurel hulgal soojust. Kustutamata lubja stoovimistegur on 1,5...2,1 m3/t. 2.17. Kiudlastide vedu Sõltuvalt kiudude saamise tehnoloogiast ja töötlemisviisist jagunevad kiudained kahte rühma looduslikud ja tehiskiudained. Kiudainetest valmistatakse lõnga (kedrust), kangaid, trikotaazitooteid ja trosse. Looduslikud kiudained jagatakse kolmeks: taimsed (puuvill, dzuut, agaav, lina), loomsed (vill, siid) ja mineraalsed (asbest). Tehiskiudaineid saadakse looduslikest kõrgmolekulaarsetest ainetest nagu tselluloosist, valkudest, viskoosist, aga ka polümeersetest ainetest kapronist, nailonist, lavsaanist jt. Kiudaineid veetakse peamiselt pallides. Kiudlastide transportimis- ja ladustamistingimused olenevad nende füüsikalis-keemilistest omadustest ning kiudainete mõnedest eriomadustest. Transporditavatest kiudainetest, eriti lõunapoolsetes sadamates, hõlmab tähtsa osa puuvill. Oma näitajate poolest jaguneb
tuntum ja tähtsaim lavsaan (terüleen, dakron). Sünteetiliste ja tehiskiudainete kasutamine Viskoos- ja atsetaatkiudude põhiliseks kasutusalaks on senini olnud trikotaaz. Nende kiudainete omadustes suuri erinevusi ei ole, kuigi atsetaatkiud on mõnevõrra elastsem ja meeldivama välimusega. Viimasel ajal on nii viskoos kui atsetaatkiudude kasutamine vähenenud sünteetiliste kiudainete arvel. Sünteeskiudained ületavad oma omadustelt kõiki looduslikke ja tehiskiudaineid. (Mehaanilised ja keemilised, mitte füsioloogilised). Polüamiidkiud meenutavad oma välimuselt siidi, kuid on märksa tugevamad. Oma bioloogilise vastupidavuse tõttu (mädanemiskindlus) on nad omandanud erilise tähtsuse köite, võrkude jne valmistamisel. Selline on keemiku ja tehnoloogi hinnang. Ökoloog näeb neis saasteallikat , energiaraiskajat, ohtu kaladele ja jt veeloomadele (hülged). Nailonkiudu kui elastsemat ja soojapidavamat kasutatakse laialdaselt ka tekstiilitööstuses
annaabi.ee 
