mõõdetuna oomides (). 26.Madalsageduslained ja infravalgus Madalsageduslained. Neid tekitab vahelduvvool. Võnkesagedusega kuni 104 Hz, lainepikkusega üle 3.5*104 m. Infravalgus ehk infrapunane kiirgus (soojuskiirus) on elektromagnetkiirgus. Lainepikkusega 4*105 kuni 7.8*108 m. Sagedusega 7.5*1011 kuni 3.8*1014Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda enam, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapunakiirguse allikas on Päike. Olulisemad tehiskiirgurid on elektrihõõglambid ja spiraalid, laserid ning gaaslahendus ja kaarlambid. 27.Raadiolained ja nähtav valgus Raadiolained lainepikkusega umbes 104 kuni 104m ja sagedusega umbes 1012 kuni 104 Hz. Eristatakse pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit), sagedus 3.8*1014 kuni 8.3*1014Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest. Suuremast lainepikkusest alates on nad
avariipoid töötavad sagedusel 406 MHz, militaarpääste sagedus on 243 MHz. 3) Infravalgus (keeleuuendus) ehk Infrapunane kiirgus (endine nimetus) (soojuskiirgus) on eletromagnetkiirgus Lainepikkusega 4×10 -5 kuni 7,8×10 -8 m. Sagedus 7.5× 1011 kuni 3,8×1014 Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda rohkem, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapuna kiirguse allikas on Päike ( umbes 50 % kogu kiirgusest). Olulisemad tehiskiirgurid on eleltrihõõglambid ja -spiraalid, laserid ning gaaslahendus- ja kaarlambud. Inimsilm ei taju infrapunast kiirgust. Soojuskiirgusega seostatakse kavuhooneefekti, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Oletatakse, et efekt oleneb õhu süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja tolmu -sisaldusest. 4) Nähtav valgus
annaabi.ee 
