otsustas suunduda Prantsusmaale. Lõpetas ühe proosateksti ,,Sügavusest", mida peetakse maailma kõige pikemaks armastuskirjaks. See oli kirjutatud Alfredile. Samuti kirjutas ,,Readingu vangla ballaadi", andes ülevaate olust vanglas. Naine ja lapsed Oscariga Prantsumaale ei läinud. Prantsusmaal hakkavad teda vaevama tervisehädad, mille ravi on kirjaniku jaoks liiga kulukas. Ta sureb aastal 1900. Kirjanikku kogu loomingut läbivad kaks iluprintsiipi: külm ja kalk ilu e nn tehisilu (väljendub ehete imetluses ning detailses kirjelduses), millele vastandub inimlik ilu, mille aluseks on armastus ja kaastunne. Zanriliselt kuulus Wilde estetismi, mille eesmärgis oligi iluideaali kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil
Kui ümber sulatati, tekkis süda, jalgadest leiti selle surnud pääsukese keha. Jumal ültes, et tooge mulle maa pealt kaks kõige hinnalisemat asja, siis need 2 asja viidi. Eneseohverdust ülistav lugu. Wilde muinasjutud on veidi teistlaadsed, tema muinasjuttudes on üsna palju idealismi ja nukrat irooniat. Hea on vastandatud kurjale. Hea jäb võitluses vahel ka alla. Rõhutatult on need muinasjutud kirjanduslikud ja maneerlikud. Wilde jumaldas sellist tehisilu. Loodus oli selline labane värk, aga kalliskivid ja kõik see, mis on tema meelest kunstlik ja inimese kätega loodud, imeilus. Kirjeldab muinasjuttudes palju luksusesemeid, peorõivaid, kalliskive. Armunud tehisilusse. Tihti kasutab irooniat allteksti mõttes. ,,Ööbik ja roos." Üliõpilane, neiu lubas temaga tantsida, kui toob talle tulipunase roosi, ööbik kuulis üliõpilase halamist, ööbik oma elu hinnaga hangib talle selle roosi, torkab okka endale südamesse