tehtud ühtegi skeemi. Toru ei testitud maksimaalse rõhu suhtes, tema toestamiseks paigaldati ajutised tellingud, mis ei fikseerinud toru asendit. Lisaks oli toru väiksema läbimõõduga kui reaktori äärised. Kokkuvõttes üüratult palju möödalaskmisi, mis teenitult tekitasid avalikke vaidlusi tööstusettevõtte ohutusnõuete üle. Tänu sellele karmistas Suurbritannia valitsus oluliselt ohtlike tööstusprotsessidega seotud määruseid. Tehasekompleks peale plahvatust 10. juulil 1976 purunes Itaalia põhjaosas, Seveso farmaatsiatehase reaktori membraan ja õhku levis gaasipilv, mis sisaldas muuhulgas ka väga mürgist tetrakloro-dibenso-paradioksiini. Hukkunuid ei olnud, kuid inimestel tekkisid muudele haigustele nahakahjustused (juuresoleval pildil on 4.aastane laps, kes elas Seveso lähedal ning haigestus haruldasse nahahaigusesse) ning paljudel rasedatel naistel olid nurisünnitused. Seda tuli mitte ainult
mehaanikatehas, Kopli lahe äärde Bekkeri (Boeckeri) laevatehas (nüüdseks AS Loode laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas. Peale ehitustöid kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja ning samal ajal alustati juba tehase ehitamisega (Karma, 1963). Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 19121915 ja tööd alustati 31.05.1913. Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase
annaabi.ee 
