Rüütli tänava nurgal (Niguliste kiriku vastas), siis tähelepanelikul vaatlejal see märkamata ei jää. Esimene maal, mis minu tähelepanu köitis, oli Dmitri Zdorovetskiy maal ,,Cambridge´i vaade". Sellele kunstnikule oli pühendatud terve sein galeriis, kuid see teos paelus mind kõige rohkem. Sellel pildil on kujutatud Cambridge´i väina, mille peal ujub paat mehe ja lastega, nende kõrval on kinnitatud mitu samasugust paati. Tagaplaanil on majad ja hooned, mis näivad olevat tehasehooned, mis seletaksid selle teose pilvede erakordset kuju. Tema tööd on eripärased sellepärast, et ta jätab taustal näha esialgse taiese värvi, mis toob piirjooned hästinähtavalt esile. Tema teosed jätavad üldiselt sügava mulje oma erakordse maalitehnika tõttu. Teine teos, mis mulle silma hakkas, oli Aleksandr Semenovi maal ,,Õpetaja". Sellel oli esiplaanil kujutatud Kristust, kellel pea ümber okastraat, ja tagaplaanil
1863.aastal taas kokku Soome parlament, uuendati vananenud kriminaal- ja tsiviilõigust, rakendati tööle kohalikud omavalitsused, kuid mis kõige tähtsam, riigikeeleks sai taas soome keel. 1860ndatest aastatest hakkas Soomes, nagu teisteski Vene impeeriumi osades, arenema kapitalism. Aastail 1860-1870 tühistati rida feodalismiaegseid kitsendusi, mis pidurdasid tööstuse arengut. Riik hakkas toetama ettevõtjaid: neile võimaldati laenu ja anti tasuta maad. Kerkisid uued tehasehooned, ehitati kanaleid ja raudteid. Seda soodustasid Soome rikkalikud metsavarud, Euroopa suurenenud nõudmine metsamaterjali järele, rohked vee-energia varud, sobivate veeteede olemasolu ning loomulikult ka odav tööjõud. Aastail 1885-1990 kasvas tööstustööliste arv 38000-lt 198000-le. 19.sajandi lõpuks arenes Soomes välja rahvuslik kapitalistlik majandus. Arvamus Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele
merekindlus loob linnaosa nägu ka tänapäeval. Osa Kalamaja vanast tööstuslikust infrastruktuurist on säilinud ja toimib tänaseni, näiteks asub Kungla tänaval jätkuvalt Estonia klaverivabrik. Paljusid tehasehooneid aga kasutatakse nüüd uuel otstarbel, moodsa kunstielu ja loovagentuuride koduna, samuti söögi- ja joogikohtade avangardi asukohana. Hea võimalus seda fenomeni kogeda on Telliskivi loomelinnakus. Tehasehooned on muutunud populaarseks kohtumispaigaks neile, kes naudivad omanäolisi restorane, kunstinäitusi, vaadiõlut, disaini- ja vintage-poode, alternatiivteatrit ja klubiüritusi. Kalamajas peaksid tegema giidiga tuuri arhitektuuri- ja ajaloohuvilised. Asumile ühtlase näo ja hinnatud kinnisvarapiirkonna renomee andvatel puitmajadel on jutustada oma lugu: alates sellest, mis vahe on Lenderi ja
annaabi.ee 
