Ma arvan, et kirjeldused on vajalikud õpitava mõistmiseks, sest laps ei pruugi ise midagi tähtsat märgata või ei saa lihtsalt hästi aru isegi asja vaadates. Ma arvan, et lihtsaks ja külmaks jäämine õpetaja poolt ei ole väga hea viis kellelegi midagi selgeks teha. Just aitab kaasa see, kui osatakse rääkida hästi ja tuntakse oma eriala. Kirjeldused, näited ja oma kogemused – neid on alati huvitav kuulata, kui õpetaja ise oskab seda tehaa huvitavaks. Kui minul seisaks ees iga päev õpetaja, kes räägi 7 tundi monotoonset juttu, siis mul oleks juba esimese päeva lõpus sellest kõrini. Teiseks, ma usun küll, et kõnekäänud ja poeetilised ilustused võivad aidata kaasa õpitava selgitamisele, kuid tuleks jääda arusaadavaks. Laps vanuses 12 aastat ei pruugi hästi mõista mingit kõnekäändu ja siis ta peab sellesse süvenduma, et sellest aru saada. See ei tee just kogu õpitavat kergemaks või kergemini omandatavaks
ei ole enam piisav. Peame leidma võimalused ja võtted selleks, t iniesd selle arenguga kaasa viia. · Organisatsiooni areng- kuhu ta äriliselt tahab liikuda ja jõuda, kuidas töötajaskond selle sihiga kaasa tuleb. Kuhupoole organistasioon tahab liikuda ja kas ja kes need on, kes sellega kaasa suudavad tulla. · Saavutuste (soorituse) mõõtmine- kuidas hinnata, kas töö on hästi thtud ja mida tehaa et ta veel praem olks. · Tööelu kvaliteet (rahulolu ja stress)- mis motiveerib inimest töötama ja tekitab rahulolu. Uue töötaja kohanemine jne. Kuidas stressi ennetada ja mis on selle tagajärjed. · Kommunikatsioon ja grupitöö- töötajad ei ole kunagi infoga rahul. Alati arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada.
annaabi.ee 
